2019 JYLJAŃALYQTARQOǴAMDYQ KEŃESTER

Taraz qalasy men aýdandyq Qoǵamdyq keńesterdiń  tóraǵalarynyń nazaryna

                                                                Qurmetti áriptester!

Qoǵamdyq damýdyń zaman talabyn saı kezekti satysyna aıaq basqan elimizdiń, saıası-áleýmettik, quqyqtyq-azamattyq damýyn kózdegen jańa bastamalar men jańa mindettemeler baǵytymen jaqsy tanyssyzdar.

Ol mindetter men bastamalar baǵyty – QR prezıdenti Q-J. Toqaevtyń Qazaqstan halqyna alǵashqy Joldaýy men prezıdenttiń Ulttyq Senim keńesiniń alǵashqy otyrysynda sóılegen sózinde anyq aıqyndalǵan bolatyn.

Atalǵan eki qujattyń negizgi nysanasy – memlekettik damýdyń basty tetikteriniń biri sanalatyn – turǵyndardyń quqyqtary men bostandyqtarynyń qatań saqtalýy, áleýmettik baǵdarlamalardyń der kezinde jáne júıeli túrde iske asyrylýy, halyqtyń turmystyq-áleýmettik deńgeıiniń jańa satyǵa kóterilýi. 

   Atap aıtsaq:

–   azamattardy jumyspen qamtý, jalaqynyń ýaqtyly tólenbeýi;

– turǵyn úı qoryn, jer resýrstary men sý qoryn paıdalaný, aýylsharýashylyǵy salalaryna bólinetin memlekettik sýbsıdııalardyń qoljetimdiligi men olardyń tıimdi paıdalanýy, aýylsharýashylyǵyndaǵy basqa da damýǵa qolbaılaý bolyp otyrǵan oralymsyzdyqtar, aýyldardaǵy mal urlyǵy onymen pármendi kúrestiń jolǵa qoıylýy nemese qoıylmaýy t.b

– áleýmettik máseleler (zeınetaqy, járdemaqy, ataýly áleýmettik kómek alýdaǵy ádiletsizdikter):

– kommýnaldyq qyzmetterdiń sapasy men tarıfteri;

– sot sheshimderiniń oryndalý jaıy) quqyq qorǵaý organdaryndaǵy kemshilikter ( zań buzýshylyqtar);

– bilim berý, mádenı qyzmet kórsetý, densaýlyq saqtaý organdarynda kezdesetin  jónsizdikter ( jeń ushymen jalǵasý, sybaılas jemqorlyq faktileri); sibir jarasyn juqtyrý faktilerine baılanysty – veterınarııalyq qyzmettiń jaı-kúıi;

– bıylǵy jylǵy oblys, qala , aýdan jáne aýyl ákimderiniń esepterinde jurtshylyq tarapynan qoıylǵan talap tilekterdiń syn eskertpelerdiń oryndalý jaıy, olar jóninde halyqty habardar etip otyrýdaǵy atqarýshy bılik jaǵynan jiberilgen júrdim bardym kózqaras kórinisteri);

– jastar men jasóspirimder arasyndaǵy qylmystyq ahýaldyń jaı-kúıi ( ótken jyldarmen salystyrǵandaǵy artyq- kemi) t.b.

Osy jáne basqa da áleýmettik máseleler jóninde oblys aýdandarynda atqarylyp jatqan jumystardyń 8 aılyq qortyndysyn shyǵaryp, ony ózderińizben áriptestik talqylaýǵa salsaq, buǵan deıin atqarylǵan jumys barysyn, alda atqarylar mindetterdiń ortaq jobasy týraly keńeıtilgen otyrys ótkizsek dep otyrmyz. Prezıdent óziniń  2 qyrkúıek 2019 jylǵy «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atalǵan Joldaýynda atap aıtqanyndaı, alda turǵan bolashaq mindetterdi júzege asyrý jolyndaǵy basty tetikterdiń biri – jetilgen azamattyq qoǵam qurý úrdisin keńinen damytyp otyrý, memlekettik emes uıymdar men azamattyq birlestikter ınstıtýttarymen qoltyqtasa jumys jasaý, áleýmettik ortanyń usynys-pikirlerimen únemi sanasyp otyrý! 

Osy rette QR «Qoǵamdyq keńester týraly» Zańy ustanymdarynyń negizinde jumys atqaryp otyrǵan Sizder men bizderge júkteler jumystardyń salmaǵy da artyp otyrǵandyǵy aıan! Áleýmettik ortanyń oı-pikirlerin eskerip, qoǵamdyq ortada kúndelikti týyndap jatatyn turmystyq keıbir problemalardy da jaqsy biletin ujym Sizdersizder! 

Qurmetti áriptester! 

Joǵary da aıtylǵan máselelerdiń О́zińiz qyzmet atqaryp otyrǵan aýdandaǵy jáı-kúıi týraly qolda bar aqparattaryńyzben bólisip, joq jaǵyn tolyqtyryp 2019 jyldyń 10 qazanyna deıin Jambyl oblystyq Qoǵamdyq keńesine, jazbasha ne elektrondy nusqada joldaýlaryńyzdy ótinemiz. 

Jazbasha aqparattar úshin: Taraz q. ınd.080008, Abaı dańǵyly-125, elektrondyq pochta: kz19581958@gmail.com 

Sonymen birge, ózderińiz atqaryp otyrǵan jumystardyń barysy týraly, jyl basynda jer-jerde ótken ákimder esebi kezinde aıtylǵan usynystar men bastamalar týraly, áleýmettik ortadan túsken usynys-tapsyrmalardyń oryndalýy týraly aqparattaryńyzdy: q-kenes.kz saıtyna joldap otyrsańyzdar, olar mindetti túrde jaryq kóretin bolady.

 

 

  Jambyl oblystyq

  Qoǵamdyq keńesiniń

  tóraǵasy                                                                              S.Seıdázimov

 

 

Dobavıt kommentarıı