2016 jyl2017 jyl2018 jylBASSHYLARDYŃ ESEBIJAMBYL OBLYSYQOǴAMDYQ KEŃES ESEBIQOǴAMDYQ KEŃESTER

KELISIMDI, KELISTI QOǴAMNYŃ KELESHEGI ALDA

KELISIMDI, KELISTI QOǴAMNYŃ KELESHEGI ALDA

(Jambyl oblystyq Qoǵamdyq keńesiniń 2016-2018 jyldary          aralyǵynda atqarǵan jumystary týraly esebi)

 

Táýelsiz Qazaqstan damýynyń jańa beldi belesinde «Nur Otan» partııasynyń XVI sъezinde Elbasy – partııa tóraǵasy – N.Á.Nazarbaev usynǵan «Barshaǵa birdeı osy zamanǵy memleket: Bes ınstıtýsıonaldyq reforma» baǵdarlamasy, oǵan ileshala qabyldanǵan 100 naqty qadam – Ult jospary aıasynda ómirge kelgen konkýrstyq negizde jasaqtalǵan Qoǵamdyq keńester bılik pen azamattyq qoǵam arasyndaǵy dáneker, ári olardyń kúsh-jigerin, murat- maqsattaryn bir arnaǵa toǵystyryp, keshegi túri  ulttyq atalynǵanmen mazmuny ámirshildik keńestik júıede qalyń jurtshylyqty meılinshe memlekettendirilgen yńǵaıǵa jyǵylǵysh, beıjaı psıhologııadan aryltýǵa negiz qalap, atqarýshy jáne ókiletti bıliktiń sheshimderin talqylaý men qabyldaý kezinde ómirlik, óńirlik máseleler boıynsha buqaranyń pikirimen sanasatyn, sondaı-aq, «ashyq úkimet» tetigi arqyly olardyń qyzmetiniń jarııalylyǵyn qamtamasyz etetin, memlekettik organdar basshylaryn aýyq-aýyq halyq aldynda esep berýge mindetteıtin, aýdandyq, qalalyq, oblystyq, respýblıkalyq deńgeıdegi Qoǵamdyq keńester melekettik organdar janyndaǵy konsýltatıvtik-keńesshi ári baqylaýshy qurylym retinde Ata zańymyzdyń talabyna saı halyqty memleketti basqarýǵa kóptep qatystyrýdyń áleýetti  tetigine aınalyp otyrǵandyǵyn tájirıbe kórsetip otyr.

 

2016 jyldyń aqpan-naýryz aılarynda óz jumystaryn oblys, qala, aýdan ákimderiniń jyl qorytyndysy men aǵymdaǵy jyldyń mindetteri týraly esepterin tyńdaýdan bastaǵan oblys aýmaǵyndaǵy 246 múshesi bar 12 Qoǵamdyq keńesterdiń 3 jylǵa jýyq merzim ishinde negizgi 5 baǵyty boıynsha atqarǵan jumystary tómendegideı.

 

Birinshi baǵyt. Qoǵamdyq keńester týraly zańnyń 5 babynyń talaptaryna sáıkes oblystyq bıýdjettiń jobalaryn, olardyń oryndalýyn, atqarýshy organdardyń nysanaly ındıkatorlarǵa qol jetizý týraly esepterin tyńdaý, oblys ákimdiginiń azamattardyń quqyqtaryna, bostandyqtary men mindetterine qatysty normatıvtik quqyqtyq aktilerdiń jobalaryn ázirleýge jáne talqylaýǵa qatysý sııaqty salalaryn qamtıdy.

Oblystyq Qoǵamdyq keńes «2016-2018 jyldarǵa arnalǵan oblystyq bıýdjet týraly», «Jambyl oblysyn damytýdyń 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasyna ózertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly, 2017-2019 jyldarǵa arnalǵan oblystyq bıýdjet týraly» oblystyq máslıhat sheshimderiniń jobalaryn (barlyǵy 16 másele boıynsha) qarap tıisti qorytyndy usynymdar berdi.

Sondaı-aq, úsh jylda kúni keshege deıin oblys ákimdiginiń ár kezde qabyldaǵan aýylsharýashylyǵy, densaýlyq saqtaý, jer qatynastary, tabıǵı resýrstar men tabıǵatty retteý, bilim, mádenıet, sáýlet jáne qala qurylysy, jolaýshylar kóligi, avtomobıl joldary, energetıka máseleleri jónindegi 200-den astam normatıvtik-quqyqtyq aktilerine ózgerister men tolyqtyrýlar engizilgen qaýly jobalary qoǵamdyq keńestiń otyrysynda talqylanyp, olar azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryna nuqsan keltirmeıdi dep tanylyp, ári qaraı basqa  organdardyń qaraýyna jiberildi. (Aıta ketken artyq bolmas, eger Qoǵamdyq keńestiń qorytyndy tujyrymy bolmasa, onda azamattardyń quqyqtary men erkindigine qatysty normatıvtik quqyqtyq aktiler ádilet organdarynda tirkelmeıdi). Zańnyń  bul talabyn Qoǵamdyq keńester múltiksiz oryndaýda.

 

    Elbasy N.Nazarbaevtyń «Esep beretin memleketti qalyptastyrý» reformasyn júzege asyratyn Ult josparynyń 99 qadamyna sáıkes, memlekettik qyzmet kórsetýlerdiń biryńǵaı provaıderi «Azamattar úshin úkimet» memlekettik korporasııasynyń qurylýy sebepti osyǵan deıingi qabyldanǵan oblys ákimdigi basqarmalarynyń azamattarǵa memlekettik qyzmetter kórsetý reglamentterin qaıta rásimdeý úderisine baılanysty qoǵamdyq keńes memleket tarapynan azamattarǵa kórsetiletin qyzmetterdiń 96 reglamentIniń jobalaryn zerdelep olardy qabyldaýǵa kelisim berdi.

Qoǵamdyq keńes týraly zańnyń 19 babynyń 3 tarmaqshasyna sáıkes keńes músheleriniń aldyn ala oblys ákimdigi janyndaǵy 19 komıssııa quramyna engizilýi qujattardyń daıyndalý kezeńinde-aq keıbir kemshilikterdi der kezinde túzeýge septigin tıgizip otyrdy. Desek te, «Memlekettik kórsetiletin qyzmetter týraly» Zańnyń 16 babynyń normasyna sáıkes, memlekettik kórsetiletin qyzmet standarttary respýblıka deńgeıinde QR Ádilet mınıstrliginde tirkelgennen keıin kúntizbelik 30 kún ishinde oblys basqarmalary memlekettik qyzmetterdiń reglamentterin ázirlep oblys ákimdiginiń qaraýyna usyný tártibi men merzimi kóp rette saqtala bermeıtindigin jasyra almaımyz. Oryndaýshylyq tártiptiń talap dárejesine saı emestigine Qoǵamdyq keńestiń Prezıdıýmy birqatar oblys ákimdigi basqarmalarynyń nazaryn aýdaryp otyrýǵa týra keldi.

 

Ekinshi baǵyt.

Zańnyń 16 babynyń 3 tarmaǵyna sáıkes oblystyq Qoǵamdyq keńestiń azamattardyń atqarýshy bıliktiń qyzmetine senim deńgeıin arttyrýǵa, qoǵam men memleket arasynda qaıtymdy baılanysty qamtamasyz etýge jáne el damýyna kedergi keltiretin   kemshilikterdiń oń sheshim tabýyna baǵyttalǵan qyzmeti de jurtshylyqtyń talap-tilegimen rýhanı suranysymen tyǵyz baılanysta júrgizilýine Qoǵamdyq keńesterdiń den qoıýy oń nátıje berýde.

       Qoǵamdyq keńes músheleri halyqpen kezdeskende tek túsindirme jumystarymen shektelmeı, kóterilgen problemanyń óz áleýetine saı tezirek sheshimin tabýyna ynta tanytýda. Oǵan dálel, ylǵaly kem, shóleıt aýdandardaǵy jaıylym problemasynyń memleket qaraýyndaǵy orman sharýashylyqtarynyń  jerlerin jaıylym retinde turǵyndarǵa jalǵa berý týraly jurtshylyq usynystary Qoǵamdyq keńestiń yqpalymen oń sheshimin tapqanyn, sondaı-aq, Talas aýdany «Bostandyq» aýyly turǵyndarynyń sý berýshilerdiń aǵyndy sý baǵasyn ólsheýish qurylǵysyz «ózim bilem» prınsıpimen óz qalaýlarynsha qoıyp júrgenine aýdan Qoǵamdyq keńesiniń (Jumabek Ásemov myrzanyń) aralasýymen tosqaýyl qoıylyp, bul másele de  óz sheshimin tapty.

Sonymen qosa, Qoǵamdyq keńesterge berilgen quqyq aıasynda (zańnyń 5 babynyń 7 tarmaqshasy zańnamany jetildirý boıynsha) sol kezde Parlamentte daıyndalyp jatqan mal jaıylymy týraly zań jobasyna aýyl turǵyndarynyń jekemenshik maldary úshin aýyl aınalasyndaǵy jaıylymdardy ortaq paıdalanýdy zańdyq normamen retteý jóninde usynys ázirlenip joǵarǵy zań shyǵarý organyna usynyldy.

Bılik pen buqaranyń aqyldasý alańy retinde Qoǵamdyq keńes áleýmettik shıeleniske ulasýy múmkin jaǵdaılardyń aldyn alýdy (16 bap 3 tarmaqshasy  shelenistiń aldyn alý) baptyń óz jumysynyń ózegine balap, oǵan erekshe mán berip keledi. Sarysý aýdanyndaǵy «Qazaqstannyń áleýmettik ádiletti damýy úshin qozǵalysynyń» (tóraǵasy Q.Jandarbek) atynan túsken óńir men Jańatas qalasyndaǵy jumyspen qamtý, aýdandyq bilim, densaýlyq saqtaý salasyndaǵy basshy kadrlardyń jónsiz áreketteri, naryqtyq ekonomıkasyna ótpeli kezeńde ıesiz qalyp, keıinnen jóndelgen páterlerdiń qoly jetkenderge zańsyz berilip jatqandyǵy, qaladaǵy sý qubyrlary jelilerin qaıta jańǵyrtý máseleleri kóterilgen 13 tilek-talaptardy oblys ákimdiginiń basqarma, departament basshylarynyń qatysýymen oblystyq keńes Prezıdıýmynyń kóshpeli otyrysynda olardy egjeı-tekjeıli talqylap, birazy sol jerde sheshildi. Tıisti hattama qabyldandy. Onda kóterilgen problemalardyń árqaısysy boıynsha olardy oryndaýǵa jaýapty oblystyq basqarmalarǵa, júzege asyrý merzimderi anyqtalǵan naqty usynymdar berildi. Hattamany oblystyq Qoǵamdyq keńestiń baqylaýyna alyp, nazarda ustap otyrmyz.

Qoǵamdyq Keńestiń 5 komıssııasy azamattardy jeke jáne kópshilikke ortaq máseleleri boıynsha saýalnama júrgizýdi, qoǵamdyq qabyldaýlar ótkizýdi daǵdyǵa aınaldyrdy. Onda jamaǵat kótergen máseleler qaperge alynyp, asa mańyzdylary atqarýshy bıliktiń qaraýyna usynylyp Zańnyń 1 babynyń 8 tarmaqshasynyń keńesterdiń usynymdaryna memlkettik organdardyń shara qoldanýy úshin mindetti degen talaby oń sheshimin taýyp ta júr. Máselen, Baızaq aýdanynda qoǵamdyq qabyldaýlar ótkizip, onda turǵyndar tarapynan kóterilgen «Keńes», «SHahan» aýyldaryna aǵyn sý jetkizý, 21 eldi mekenge gaz kirgizý, 30 myńnan astam halyq turatyn aýdan ortalyǵy men «Tegistik» aýylynyń turǵyndaryn taza aýyz sýmen qamtamasyz etý sekildi mańyzy úlken áleýmettik máseleler de talqyǵa túsken edi. Olar eskerýsiz, eleýsiz qalǵan joq. 2017 jyldyń 4 sáýir kúni osyǵan oraı Elbasy N.Nazarbaevtyń «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekelestikke qabilettilik» atty Joldaýynan týyndaıtyn 7 tapsyrmasyna sáıkes Baızaq aýdanynyń agro-ónerkásiptik keshenindegi kásipkerliktiń damýynyń jaıy men problemalary» taqyrybyndaǵy oblystyq Qoǵamdyq tyńdaý ótkizildi. Tyńdaý nátıjesi retinde oblystyq Qoǵamdyq keńestiń tikeleı aralasýymen joǵaryda aıtylǵan «Keńes» jáne «SHahan» aýyldary dıhandary men turǵyndary úshin aǵyn sý jetkizý problemasy óz sheshimin tapty. Oblystyq máslıhat depýtattarynyń qoldaýymen bıýdjetten 30 mln teńge somasynda  qarjy bólinip atalǵan aýyldarǵa sý jetkizý úshin uzyndyǵy 25 shaqyrym kezinde qaraýsyz qalǵan kanal tazalanyp, nátıjesinde 3 myń gektarǵa jýyq aınalymnan shyǵyp qalǵan sýarmaly jer ótken jyldan bastap el ıgiligine kádege asyp jatyr.

 

Úshinshi baǵyt.

Zańda belgilengen Qoǵamdyq keńestiń qoǵamdyq baqylaý salasyndaǵy ókilettikteriniń iske asyrylýy jergilikti memlekettik jánó ózin-ózi basqarý organdarynyń sheshimderin qabyldaý jáne olardy oryndaý prosesine azamattardyń qatysý múmkindigin keńeıtý bolyp tabylady. Muny bizdegi Qoǵamdyq keńester óz jumysyndaǵy basty baǵyttardyń biri retinde qarastyryp otyr. Atap aıtatyn bolsaq, osy maqsatpen respýblıkada alǵashqy ret  uıymdastyrylǵan oblystyq, qalalyq jáne aýdandyq Qoǵamdyq keńester jumysyn ádistemelik jaǵynan úılestirý Ortalyǵynyń (Keńesiniń) jumys jospary negizinde Elbasynyń 5 áleýmettik bastamasynyń  (1. Árbir otbasyna baspana (7-20-25 ). 2. Jalaqysy tómenderge salyq júktemesin azaıtý arqyly kóbeıtý, 3. Stýdentterdi jataqhanamen qamtý. 4. SHaǵyn nesıe berýdi kóbeıtý. 5. Gazdandyrýdy jalǵastyrý.). «Rýhanı jańǵyrý», «Nurly jer», «Ataýly áleýmettik kómek» baǵdarlamalarynyń, memlekettik qyzmetter kósetý relamentteriniń oblysta oryndalýynyń barysyna, Taraz qalasyndaǵy jolaýshylardy tasymaldaýdyń jaıyna qoǵamdyq baqylaý jasaý, aýyldardaǵy mal urlyǵy ahýalyn zerdeleý, jastar men jasóspirimder arasyndaǵy qylmystyń sebepteri men saldaryn monıtorıngtep otyrý, qalalar men aýdan ortalyqtaryndaǵy dárihanalarda satylatyn ómirge asa qajetti dári-dármekter baǵalarynyń ala-qulalyǵyn boldyrmaýǵa baǵyttalǵan Qoǵamdyq keńesterdiń usynymdaryn berý, «Dıplommen-aýylǵa» baǵdarlamasynyń oryndalý barysyn, azyq-túlik (nan, qant, suıyq maı, kartop, sábiz t.b.) baǵasyn turaqtandyrý qorynyń jumysy, aýylsharýashylyǵyna beriletin sýbsıdııalardyń, jeńildetilgen baǵamen sharýalarǵa bosatylatyn janar-jaǵar maı, suıytylǵan gaz kólemderiniń adreske jetip tıimdi jumsalýy, sýarmaly jerlerge sý jetkizý, usaq sharýa qojalyqtaryn irilendirý, bilim, medısına t.b. salalardaǵy taǵdyr sheshti máselelerdiń oryndalý barysyn belsendilerden jasaqtalǵan baqylaý toptarynyń qadaǵalaý jaıyn, olarmen jurtshylyqty áleýmettik jeli, buqaralyq-aqparat quraldary arqyly habardar etip otyrý Qoǵamdyq keńester jumysynyń mazunyna aınala bastaǵandyǵyn aıtýǵa tıispiz.

 

Tórtinshi baǵyt. Qoǵamdyq keńester qoǵamdyq múddelerdi qorǵaýǵa baǵyttalǵan zań bergen ókilettikter aıasynda qoǵamdyq monıtorıng, qoǵamdyq tyńdaý, qoǵamdyq saraptama jáne memlekettik organ basshylary jumysynyń nátıjeleri týraly esepterin tyńdaý formalary arqyly óz jumystaryn ilkimdi uımdastyrýymen kópshilikke   tanyla bastady.

О́tken merzimde Qoǵamdyq keńestiń otyrysynda jyl qorytyndysy boıynsha oblystyq, qalalyq jáne aýdandyq deńgeılerdegi oblys ákiminiń, oblystyq bıýdjettiń atqarylýy týraly oblystyq qarjy basqarmasy basshysynyń, Taraz qalasy ákiminiń qaladaǵy turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan Baǵdarlamasynyń oryndalýy, oblys ákimdiginiń din isteri basqarmasynyń basshysy J.Omarovtyń QR 2013-2017 jyldarǵa arnalǵan dinı ekstremızm men terrorızmge qarsy is-qımyl baǵdarlamasynan týyndaıtyn mindetterdi oryndaýdyń oblystaǵy barysy týraly esepteri tyńdalyp, jaǵdaıdy jaqsartýǵa baqyttalǵan usynymdar qabyldandy.

Sondaı-aq, Elbasynyń 100 naqty qadam baǵdarlamasynyń 31-qadamyna sáıkes etıkalyq normalardy buzýǵa jol bergen polıseılerdiń is-áreketterine shaǵymdanǵan azamattardyń aryzy boıynsha 4 másele Qoǵamdyq keńes otyrysynyń kún tártibine qoıylyp, shara qoldaný úshin qabyldanǵan usynymdar tıisti organdardyń basshylaryna  jiberildi.

Zańnyń 21 babynyń  talabyna sáıkes 3 jylǵa jýyq ýaqyt ishinde «Jambyl aýdanynda azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn zańmen qorǵaýdyń qazirgi jaı-kúıi», «Oblystaǵy múmkinshiligi shekteýli azamattardyń áleýmettik jaǵynan quqyn qorǵaýdyń barysy» týraly, Elbasy N.Nazarbaevtyń «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekelestikke qabilettilik» atty Joldaýynan týyndaǵan 7 tapsyrmasyna sáıkes, «Oblystaǵy agro-ónerkásiptik keshenindegi kásipkerliktiń damýynyń jaıy men problemalary», «QR nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytý baǵdarlamasy aıasynda tegin kásiptik-tehnıkalyq bilim berý jobasynyń oblysta oryndalý barysy» taqyryptary boıynsha 4 Qoǵamdyq tyńdaý ótkizildi. Tyńdaýǵa daıyndyq barysynda Qoǵamdyq keńeske jer-jerden aldyn ala 120-ǵa jýyq suraqtar men jaǵdaıdy jaqsartýǵa baǵyttalǵan usynystar tústi. Olar jan-jaqty zerdelenip tyńdaýda qabyldanǵan usynymdardyń negizin qurady.

 

Besinshi baǵyt. Qoǵamdyq keńester qyzmetiniń ashyqtyǵyn, jumysynyń pármendiligi men jarııalylyǵyn arttyrýǵa ózara senim negizinde QR Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılastyq jemqorlyqqa qarsy is-qımyl Agenttiginiń Jambyl oblysy boıynsha departamentimen birlesip is-shara ótkizý, jumysymyzdyń jańa formasy retinde tájirıbege enip keledi. Búgingi forým sonyń jarqyn kórinisi. Buǵan deıin oblys azamattaryna memlekettik qyzmet kórsetýlerdiń óńirdegi ahýalyn oblystyq Qoǵamdyq keńestiń otyrysynda talqylap, jaǵdaıdy jaqsartýǵa baǵyttalǵan usynymdar qabyldadyq. Oblystyq Qoǵamdyq keńestiń hatshysy S.Seıdazimov  jetekshilik etetin 2015-2025 jyldarǵa arnalǵan sybaılas jemqorlyqqa qarsy strategııasynyń iske asyrylýyn baqylaıtyn syrtqy taldaý jáne baǵalaý jónindegi arnaıy monıtorıngtik top jumys isteıdi. Bıyl jyl sońyna deıin  oblystaǵy sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúrespen aınalysatyn vedomstvoaralyq komıssııanyń 2018 jyly qaraǵan máseleleri boıynsha qabyldaǵan usynymdarynyń oryndalý barysy jóninde keıbir qala, aýdan ákimderi men quqyq qorǵaý organdarynyń, oblystyq basqarma basshylarynyń esebin tyńdaýdy josparlap otyrmyz. Jumysymyzdyń ashyqtyǵy basty nazarda.

Jaqynda oblys ákimdiginiń ishki saıasat basqarmasynyń basshysy Qurmanǵalı Berik Ýálıulynyń qoldaýymen «Jergilikti ózin-ózi basqarýdy jáne qoǵamdyq baqylaýdy damytý boıynsha aqparattyq ortalyqty uıymdastyrý» áleýmettik jobasynyń aıasynda oblystaǵy Qoǵamdyq keńesteri jumysynyń jarııalylyǵyn qamtamasyz etý maqsatynda Q-KENES.KZ domeni negizinde respýblıkada alǵashqy bolyp arnaıy saıt ashyldy. Endigi jerde óz saıtymyz arqyly oblystaǵy Qoǵamdyq keńesterdiń jumysyn jan-jaqty jarnamalaýǵa   jaǵdaı týdy.

 

Oblys aýmaǵyndaǵy Qoǵamdyq keńesterdiń atalǵan merzimde  negizgi jumys baǵyttary boıynsha atqarǵan qyzmetin túıindeıtin bolsaq, tek oblystyq Qoǵamdyq keńestiń ózi 18 jalpy, 80 prezıdıým otyrysyn, 5 qoǵamdyq tyńdaý, 14 jumys baǵyttary boıynsha monıtorıng, 5 oblys ákimdigi basshylarynyń esebin  tyńdap, oblys ákimdiginiń 300-den astam normatıvtik- quqyqtyq aktilerine ádilet organdaryna tirkeý úshin saraptama qorytyndylary men usynymdar berip, mańyzdy saıası taqyryptar aıasynda oblystyq aqparattyq-nasıhat toptarynyń quramynda halyq arasynda áńgimeler ótkizýmen aılanysty, bularǵa qalalyq, aýdandyq Qoǵamdyq keńesterdiń atqarǵan jumystaryn qossańyz onda Qoǵamdyq negizde jumys isteıtin arnaıy apparaty joq jańa qurylymdardyń  qıyndyqqa qınalyp qarap otyrmaǵanyn, ózine berilgen ókilettikter sheginde atqarýshy bılik pen buqaranyń aqyldasý alańyna aınalyp, qoǵamdyq baqylaýshy mindetin tyńǵylyqty atqardy.

Endi, oblystyq Qoǵamdyq keńestiń jańa quramyna zańmen ózine berilgen ókilettikter aıasynda talapqa saı jumys atqaratyndyǵyna senemiz jáne tabys tileımiz.

 

OBLYSTYQ QOǴAMDYQ KEŃESTIŃ PREZIDIÝMY

Dobavıt kommentarıı